Vastseliina piiskopilinnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus lummava looduse keskel asuvad 14.sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja Palverännumaja, mõisapark ja matkarajad ning väike armas Teeliste kabel. Vana-Liivimaa kunagise võimsaima ja ilusaima kindlustusehitise Vastseliina Piiskopilinnuse varemetes asub keskaegne, paavstliku õnnistuse saanud pühakoht. 1353.aastal linnuse kabelis aset leidnud Valge Risti imest saati on Vana-Vastseliina lisaks tuhandetele patukahetsejatele ja palveränduritele olnud ka paljude kultuuri- ja ajaloohuviliste rändajate armastatud sihtkohaks. Aeg pole ei linnusele ega ka pühaks peetud kabelile armuline olnud ja praegu on selle kunagisest hiilgusest ja tuntusest vaid üsna vähe alles. Vastseliina Piiskopilinnuse SA kannab hoolt selle eest, et pühakoht ja linnus taas kõikide külastajate rõõmuks korda tehtaks ning et inimesed – nii oma- kui ka võõramaised – selle kauni, põneva ja väeka paiga jälle üles leiaksid.
Selle heaks on linnuse külje all asuvas vanas Piiri kõrtsis, mis praegu linnuse peamaja kohust täidab, avatud keskaja elamuskeskus, suvekuudel ja ettetellimisel on avatud linnuse kõrts, mis pakub kohalikust värskest toidukraamist valmistatud ja keskaja köögist inspireeritud roogasid. Elamuskeskuse juures asub väike Teeliste kabel. Elamuskeskusele on lisandunud Palverännumaja, kus interaktiivne ekspositsioon tutvustab palverännu ajalugu ja palverändurite elu-olu. Suureks ja väljakutseterohkeks tööks oli imeloo asupaigaks olnud linnusekabeli rohtukasvanud alusmüüride kordategemine, et seal võiks tulevikus korraldada jumalateenistusi, kontserte, abielusõlmimisi ja kõike muud konteksti sobivat. Sinagi saad anda Eesti kultuuriloos olulise paiga taastamisse oma panuse, kui tuled keskaja elamuskeskusesse näitust või kontserti külastama, tellid keskaja teemalise elamusprogrammi, ekskursiooni või pidusöömaaja, pead linnuse kõrtsis sünnipäeva või pulmi, rendid ruume koolituseks või seminariks, ostad kaasa kingituse või jätad kabeli altarile küünla. Linnuserahvas ootab Sind – tere tulemast!
Linnuse kabel
Keskaegne pühakoht – Linnuse kabel – tervitab tänagi imedesse uskujaid!
Väga tõenäoliselt sai Maarja kuulutamise päeval, 25.märtsil 1342.aastal vastu “väärusuliste” piiri ehitatud Neitsi Maarja linnuse Frouwenborch’i (hilisema Novum castrum’i, Neuhausen’i, Novõi gorodok’i ja Vastseliina) esimeseks hooneks tornlinnus, milles asus ka keskaegne kuulus pühakoht Püha Risti kabel. Riia peapiiskopi Vromhold de Vifhusen’i kirjeldus 1353.aastal kabelis aset leidnud imest ja sellele järgnenud pimedate, kurtide ja õnnetute haigete tervenemislugudest avaldas paavst Innocentius VI-le sedavõrd suurt muljet, et ta oma 1354.aastal välja antud bullaga andis “kõigile tõeliselt kahetsevatele ja pihtinutele, kes Issanda ülestõusmise ja neljal peamisel neitsi Maarja [pühal] ning risti leidmise ja [risti] ülendamise pühal seda kabelit iga aasta vagalt külastavad, halastavalt ühe aasta ja nelikümmend päeva vabastust neile peale pandud meeleparandustegudest”. Peale paavsti armulikku otsust sai Vastseliina linnuse Püha Risti kabelist kogu Liivimaa populaarseim palverännakute sihtpunkt. Vastseliina kui pühakoha kuulsus, mis vahepeal aja ja erinevate usupuhastusliikumiste voolus unustusse vajus, on saanud nüüd jälle jõudsalt kasvamas. Tänu Pirita kloostrile ja Pirita kloostri sõpradele on kaardile märgitud Piritalt Vastseliina kulgev kultuurilooline palverännutee, millel kõndijaid – nii palverändureid kui matkahuvilisi – on igal aastal üha arvukamalt.
Vastseliina linnuse kompleksi ühe osana on võimalik külastada Palverännumaja, mille interaktiivne ekspositsioon annab kõigile palverännu teemast huvitunutele võimaluse keskaegse palveränduri eluga lähemalt tutvust teha. 2018.aastal uuendati kogu linnuseala, sealhulgas kunagise ime sünni paik – Linnuse kabeli müüridele kerkis lava ja taas kõrgub pühal kohal rist. Pühakohta on oodatud nii palverändurid kui ka kõik teised teekäijad, kellele ajalooliselt ja kultuurilooliselt märgilised Eestimaa paigad huvi pakuvad.
Teeliste kabel endises Piiri kõrtsi keldris
Palveränduritele ja teistele teekäijatele pakub ka hingekosutust Vastseliina linnuse keskaja elamuskeskuse juures asuv Teeliste kabel. See erilise auraga rahupaik, Pirita kloostri sõprade toel kunagisse Piiri kõrtsi keldrisse sisse seatud armas väike, isa Vello Salo poolt sisse pühitsetud katoliku kabel, pakub iga sisseastujale võimalust silmapilguks elurutt unustada, küünal süüdata ja häid mõtteid mõelda. Kabelis saab väiksem seltskond soovi korral läbi viia jumalateenistusi, kontserte, abiellumistseremooniaid ja kõike muud konteksti sobivat.
Mõisapark
Vana-Vastseliina mõisapark linnuse lähistel meelitab nii loodusesõpru, matkajaid kui ka linnuhuvilisi.
Vana–Vastseliina mõisapark asub Vastseliina linnuse läänenõlva all. Mõisaparki pääseb linnuse juurest romantilist treppi mööda alla astudes või pisut kaugemalt, maanteelt. Mõisapargi rajas 1830.aastal mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart, kes kujundas siia kauni liigirikka 8 hektaril laiuva pargi. Pargis asub kõlakoda ja toimuvad rahvapeod. Linnuhuvilistele pakuvad huvi vanades puuõõnsustes pesitsevad haruldased tiivulised. Imetleda saab parki läbivat Eesti kõige kiirevoolulisemat Piusa jõge. Varakevadel on Piusa jõgi üheks populaarsemaks veeteeks paadimatkajatele.
Mõisapark on alguseks ka mitmele matkarajale.
Piusa Ürgoru suur matkarada on üheks osaks RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km pikkusel matkateel. 15 km pikkune matkarada kulgeb piki Piusa jõe kallast ja tutvustab Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala. Rajalt näeb Vastseliina linnusevaremeid, vanu vesiveskeid, Eesti kõrgeimad liivakivipaljandeid ning liigirikkaid luhaniite. Matkarada algab Vana–Vastseliina linnusevaremetest ja kulgeb kuni Lindora külani Võru – Obinitsa maantee ääres. Rajal on 2 lõkkekohta Make müüri ja Härma müüri juures. Kes soovivad matkata pisut lühemal rajal, neile sobib 3 km pikkune Piusa väike matkarada, mis algab ja lõpeb Vastseliina linnusevaremete juures.
