Vastseliina piiskopilinnus

SÜNDMUSED

MUUSSEUMIÖÖ 2026

Juba aastast 2009 on Eesti Muuseumiühing kutsunud rahvast osa saama muuseumiööst – ajast, mil päike loojub, kuid lood ärkavad. Igal kevadel, mai kolmanda nädala laupäeva õhtul, avavad muuseumid ja mäluasutused oma uksed tavapärasest hiljem.

Selle aasta muuseumiöö teema „Öös on hääli!“ kutsub Vastseliina piiskopilinnusesse kuulama – lugusid mõisa ajast ning vaatama salapärst lugu minevikust.

16.mail avame elamuskeskuse uksed ränduritele ja uudishimulikele tavapärasest hiljem ehk kell 12.00, ning õhtu saabudes algab muuseumiöö kava.

Muuseumiöö programm Vastseliina piiskopilinnuses:

kell 17.00    

fotonäituse  „PARUNI SALAHOBI”  avamine
Vastseliina mõisahärra Reinhold Karl von Lipharti väljapaneku päevapildistustest koostas Ago Ruus

Reinhold Karl von Liphart (1864–1940) oli Vastseliina ja Raadi mõisate viimane majoraathärra. Mõisahärral puudus suurem huvi praktilise mõisapidamise vastu, küll aga huvitasid teda kaunid kunstid ja nii pühenduski ta rohkem aega oma kunstikogule ning keskaja kunstnike loomingu uurimisele. Fotograafia oli üks tema paljudest harrastustest.

Paruni fotod jõudsid päevavalgele tänu Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo professorile Ojars Spārītisele, kes Saksamaal Marburgi ülikooli baltisaksa arhiivis töötades avastas parun Reinhold Karl von Lipharti isikliku fotoalbumi ligi paarisaja fotoga Vastseliina mõisast ja selle ümbrusest, mis on jäädvustatud 20. sajandi alguses.

Alates muuseumiööst on võimalus paruni fotopärandit vaadata Vastseliina piiskopilinnuse peamaja II korrusel.

kell 18.00
2024.aasta suvelavastus „Salakuulaja Vastseliinas“ suurel ekraanil 

aasta suvel lavastati Vastseliina piiskopilinnuse autentses miljöös suvelavastus, mis oli valminud Erkki Koorti romaani “Salakuulaja Vastseliinas” põhjal – keskaegne müsteerium, mis põhines päriselulistel sündmustel.

Muuseumiööl on võimalus ekraanil vaadata lavastuse videosalvestust, mis viib meid tagasi 14. sajandi algusesse, mil ühel suvepäeval saabusid Vastseliina piiskopilinnuse müüre ründama Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse selge ülesanne, Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning mees peab leidma süüdlase. Kas süüdlane leitakse või mitte ning millistesse sekeldustesse noormees oma katsumustel satub, kas meeled võib segi ajada ka mõni ootamatu armumine, seda tuleb oma silmaga vaatama tulla.

Autor – Erkki Koort
Lavastaja ja dramatiseerija – Tarmo Tagamets
Lava- ja kostüümikunstnik – Riina Vanhanen
Muusika vanamuusikaansambel – TRAKULA (Läti)
Valguskujundaja – Kristen Kalev Lina
Helikunstnik ja muusikaline kujundaja – Vootele Ruusmaa
Videosalvestus – Rain Traagel

Osades – Markus Truup, Sten Karpov, Silva Pijon, Agur Seim, Karel Käos, Helgur Rosenthal, Imre Õunapuu, Märten Matsu, Ane Purgas, Astrid Hallik, Iiri Saar, Jaanika Kozlova, Keiti Lii Sikk, Kristel Lempus, Ott Gustav Almann, Richard Rammul, Riina Adson, Siiri Hõimla, Silvi Jansons, Tanver Talvis, Tiiu Sillavee ja Tuulike Mölder

Projekt oli osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmist

Sissepääs õhtul: annetuskasti alusel

Linnuse kõrtsis alates kell 17.00 ootavad rändureid soe jook ja suupisteid

Fotonäitus peamaja II korrusel

Alates selle aasta muuseumiööst on võimalus vaadata fotonäitust „PARUNI SALAHOBI” ehk Vastseliina mõisahärra Reinhold Karl von Lipharti väljapaneku päevapildistustest. Näitust koostas foto ajaloo huviline Ago Ruus.

Reinhold Karl von Liphart (1864–1940) oli Vastseliina ja Raadi mõisate viimane majoraathärra. Mõisahärral puudus suurem huvi praktilise mõisapidamise vastu, küll aga huvitasid teda kaunid kunstid ja nii pühenduski ta rohkem aega oma kunstikogule ning keskaja kunstnike loomingu uurimisele. Fotograafia oli üks tema paljudest harrastustest.

Paruni fotod jõudsid päevavalgele tänu Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo professorile Ojars Spārītisele, kes Saksamaal Marburgi ülikooli baltisaksa arhiivis töötades avastas parun Reinhold Karl von Lipharti isikliku fotoalbumi ligi paarisaja fotoga Vastseliina mõisast ja selle ümbrusest, mis on jäädvustatud 20. sajandi alguses.

Näitus palverännumajas

Näitus peamajas

Vastseliina Piiskopilinnuse peamaja esimesele korrusel on avatud uuendatud ekspositsioon „Karistuse varjud“,
mis viib külastaja aegadesse 13.–19. sajandil, mil eksimusel oli nägu ja häbil oma raudne vorm.

Arvatavasti Euroopa suurim raudmaskide kollektsioon on nüüd siin kõigile vaatamiseks! Autor on Poolas elav metalkuntsnik Segrei August.

Tunnustused

Linnuse 3D mudel

Vastseliina linnus rajati 14.sajandil Tartu Piiskopkonna kagunurka, et kaitsta tollal olulist ühendusteed Vana-Liivimaa ja Pihkva vahel. Kolm sajandit püsis linnus vallutamatuna ning langes alles Liivi sõjas kui kaitsjate seas tõusis mäss.

Et paremini visualiseerida, milline võis Vastseliina linnus välja näha lõid Tartu Ülikooli arheoloogid koostöös 3D kunstnikega linnusest kolmemõõtmelise digitaalse rekonstruktsiooni.

Mudeli tegemist rahastas Eesti Teadusagentuur ja Postimehe Fond läbi Noor-Eesti teadusgrandi.

Videot 3D mudeli tegemisest saab vaadata siit: https://youtu.be/UM2s5fyW45Y